Töörühm soovitab, kuidas Colorado peaks õpilasi testima, avaldab tulemused

Selle loo avaldas algselt Chalkbeat. Registreeruge nende uudiskirjade saamiseks aadressil ckbe.at/newsletters

Colorado peaks hakkama arvestama õpilaste karjääri- ja kolledži ettevalmistustöödega, lõpetama riskirühma kuuluvate õpilaste arvessevõtmise rohkem kui üks kord ning laiendama testimist teistes keeltes koolide ja piirkondade iga-aastaste hindamiste jaoks.

Need on 30 soovituse hulgas, mille on esitanud 1241 töörühm, rühm, mille seadusandjad lõid 2023. aastal, et uurida riigi aruandekohustuse süsteemi.

Soovitused esitati kolmapäeval riiklikule haridusnõukogule. Mõne soovituse rakendamiseks on vaja juhatuse hääletust, teiste rakendamiseks on vaja seadusandlikke meetmeid.

Riiginõukogu liikmed esitasid kolmapäeval mõned küsimused soovituste kohta, kuid haridusküsimuste volinik Susana Cordova palus neil enamiku oma mõtetest jätta aruteluks detsembrikuu koosolekule. Enamik juhatuse liikmeid ütles, et soovitused tundusid olevat head muudatused, kuigi kohati mõtlesid nad, et mõne soovituse elluviimiseks on vaja palju rohkem uuringuid.

Näiteks üks soovitus on, et riik peaks töötama selle nimel, et laiendada testimisvõimalusi teistes keeltes. Riiginõukogu liikmed küsisid, kas õpilaste testimine nende emakeeles on mõttekas, kui neid ei õpetata selles keeles, või on nende aasta õppimist parem hinnata inglise keeles, kus neid õpetatakse.

Alates 2009. aastast kasutatav riigi koolide aruandekohustuse süsteem kasutab koolide ja piirkondade hindamiseks enamasti standardiseeritud testide tulemusi. Keskkoole hinnatakse ka nende lõpetamismäärade ja selle järgi, kui paljud õpilased jätkavad õpinguid pärast keskhariduse omandamist.

Koolid võivad teenida ühe neljast hinnangust, piirkonnad aga ühe viiest. Osariigi seaduste kohaselt tuleb koolid või piirkonnad, mis saavad viis aastat järjest ühe kahest madalamast reitingust, panna riigi korralduse alusel parandusprogrammi. Samuti on riigil piiratud võimalused, milliseid parandusi ta võib nõuda, kuid ta võib otsustada kooli sulgeda, muuta selle põhikooliks või anda piirkonnale korralduse reorganiseerida.

Eelmisel aastal anti Adams 14-le, mille hinnangud on olnud kõige madalamad juba üle 10 aasta, korraldus reorganiseerida. See oleks võinud tähendada linnaosa laialisaatmist või ühendamist naaberpiirkondadega, kuid pärast kogukonna tugevat vastuseisu võttis riik oma korraldusest tagasi.

Enamik koole ja linnaosasid, mis on esmalt määratud madala hinnangu alusel toetuse saamiseks, suudavad enne riigi sekkumist parandada oma olukorda.

An 2022. aasta detsembris lõpetatud auditi käigus leiti et riigi süsteem on mõistlik, kuid ka seda, et koolid, mis teenindavad rohkem värvilisi ja vaesuses elavaid õpilasi, saavutavad keskmiselt halvemad tulemused riiklikel testidel.

Mõned küsimused, millele süsteemi kriitikud lootsid vastust saada, näiteks kas süsteem ise aitab või kahjustab õpilaste õppimist või on ebasoodsamas olukorras olevate õpilaste suhtes kallutatud, jäid vastuseta.

Koolipiirkondade juhid surusid seadusandjaid luua 1241 töörühm, et kaaluda süsteemi laiemaid muudatusi.

Töörühm, kuhu kuulub 26 kooli- ja piirkonnajuhti, lapsevanemaid, kaitsjaid ja teisi haridustöötajaid, on kohtunud rohkem kui aasta, et soovitusi kaaluda.

Aruandes on aga öeldud, et rühm “usub kindlalt, et aruandekohustuse süsteem üksi ei suuda edendada akadeemilisi võimalusi ega ennetada akadeemilist ebavõrdsust”.

Mõned soovitused on siiski mõeldud selleks, et piirata ebavõrdsust koolides, mis teenindavad rohkem ebasoodsas olukorras olevaid õpilasi või koole, kus on nii väike arv õpilasi, et nende hinnangud võivad aastate lõikes kõikuda.

Aruandes selgitatakse tulemusi, soovitusi ja uuritavaid valdkondi

Lisaks soovitustele tuuakse rühma aruandes välja ka mitu süsteemi valdkonda, mis vajavad võimalike muudatuste tegemiseks täiendavat uurimist.

Näiteks soovitab rühm, et riigi hindamiskomisjonil (rühm, mis läheb koolidesse ja linnaosadesse, et anda soovitusi, kui riiginõukogu peab tellima parenduskava) tuleks ehk paluda hinnata ka muid tegureid kui akadeemilised. See hõlmaks kooli või linnaosa eelarve, juhtimise ja rajatiste läbivaatamist ning seejärel soovituste andmist, kuidas linnaosa võiks keskenduda nende valdkondade parandamisele, sealhulgas soovitada juhtkonna vahetamist.

Siin on mõned töörühma soovitused:

Õpilased, kes kuuluvad sellistesse alarühmadesse nagu puuetega õpilased, inglise keele õppijad või tasuta ja vähendatud hinnaga lõunasöögi saajad, tuleks koondada ühte “superallrühma”, nii et koolides hinnataks neid ainult üks kord.
Riik peaks kaaluma, kas vähendada õpilaste arvu, mida on vaja rühmas, et riik saaks andmeid esitada, selle asemel, et neid privaatsuse huvides maha suruda. Praegu on see arv 16. Soovituses ei nimetata paremat madalamat arvu, vaid palutakse riigil uurida, mis oleks asjakohane.
Puudega õpilasi tuleks arvestada selles rühmas veel kaks aastat pärast seda, kui nad enam teenuseid ei vaja, mis on kooskõlas sellega, kuidas inglise keelt õppivaid õpilasi jälgitakse pärast teenuste osutamise lõpetamist.
Riik peaks ekspertide abiga iga viie aasta tagant üle vaatama, milliseid kaalusid ta annab igale hindamisel arvesse võetavale osale, et püüda eemalduda tugevast korrelatsioonist õpilaste demograafiliste näitajatega.
Üksikute õpilaste tulemused tuleks teha peredele kättesaadavaks niipea kui võimalik, isegi enne andmete avalikustamist. Samuti peaks riik püüdma kiirendada aega, mis kulub haridustöötajatel tulemuste saamiseks.
Koolide ja ringkondade teenitud hindamismärgiseid tuleks muuta, et need oleksid avalikkusele paremini mõistetavad, kuid seda tuleks teha pärast uurimistööd ja avalikkuse tagasiside kogumist.
Koolid peaksid saama rohkem riiklikku toetust, kui nad saavutavad kaks aastat madalaid reitinguid või on “kella” peal, et pakkuda rohkem varajast sekkumist, enne kui neile hakatakse viiendal aastal kohaldama riiklikke kohustusi.
Riik peaks “kujundama eelarvelised ootused” koolide ümberkorraldamiseks ja kavandama julgete parendusplaanide säilitamist, kui rahastamine on ammendunud.
Koolid ja piirkonnad, mille testides osalemine on madal ja mida ei saa hinnata, saavad ainult “ebapiisavaid andmeid”: Low Participation”, peaksid koostama parandusmeetmete kava, mis esitatakse riigile.
Seadusandja peaks nõudma, et koolid ja ringkonnad, mille suhtes kohaldatakse riigi poolt tellitud paranduskavasid, kohtuksid omavahel, õpiksid nendest ja jagaksid oma edusamme.
Riiklik haridusnõukogu peaks delegeerima volitused, et riigiametnikud saaksid heaks kiita riiklikult tellitud parenduskavade väikesed muudatused, mis võimaldavad paindlikkust, kui tingimused muutuvad.